Piima lima tekitavat mõju on uuritud juba aastakümneid. Ka kurikuulsas dr Spocki raamatus “Teie laps” on soovitus piim laste menüüst eemaldada. Samas on väga paljud selles raamatus olevad faktid juba ammu ümber lükatud ja nii mõnedki last ohtu seadvad näiteks panna vastsündinu magama kõhu peale. Kuna ma ikka ja jälle silman sotsiaalmeedias haiguste perioodil piimast loobumise soovitusi, siis mõtlesin ma, et uuriks õige seda asja natuke täpsemalt. Uurisin selleks, et sina enam ei peaks. Siinkohal on oluline lisada, et kuigi ma oman arstikraadi, pole ma hariduselt lastearst ning kui sul tekib kahtlusi või küsimusi, siis soovitan kõigepealt uurida enda perearstilt või lastearstilt. Selle blogipostituse eesmärk on olla informeeriv ja tuua veidi valgust sellesse teemasse, kuid nagu kõigi asjadega siin elus, lõpuks on oma lapse eest vastutav lapsevanem ise.
Piimaallergia, laktoositalumatus ja piim tekitab lima
Enne kui täiesti teemasse süvenen, tahan korraks välja tuua erinevad terminid, mis piimaga seotud on. Piimaallergia on üks sagedasemaid lapseea toiduallergiaid, mis esineb tavaliselt lastel esimese kahe eluaasta jooksul, täiskasvanueas esineb seda harva. Piimaallergiat põhjustavad piimaVALGUD – kaseiin ja vadak. Inimene võib olla allergiline kas ühe või mitme piimavalgu suhtes, nii kaseiini kui ka vadaku suhtes. Peale piima leidub neid valke ka piimasaadustes ja paljudes toitudes. Tavaliselt on piimaallergia põhjuseks lehmapiim, kuid ka lamba-, kitse-, pühvlipiim jt võivad põhjustada reaktsiooni. Mõned lapsed, kes on allergilised lehmapiima suhtes, ei talu ka sojapiima.
Laktoositalumatus on seisund, kus inimkeha ei saa hakkama piimaSUHKRU lagundamisega ehk keha ei tooda piisavalt ensüümi nimega laktaas, mis tegeleb laktoosi(piimasuhkru) lagundamisega. See on põhiliselt täiskasvanute probleem, lapseeas on seda harva. Vanusega laktoositalumatus sageneb. Laktaas lõhustab soolestikus seedeprotsessi käigus laktoosi lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks). Kui see protsess on häiritud, tekib rohkesti gaasi, kõhuvalu ning ka kõhulahtisus. Kõhuvaevused tekivad tavaliselt rõõsa piima tarbimisel, hapendatud piimatooteid enamasti talutakse.
Antud blogipostituses ei keskendu ma ei lehmapiimaallergiale ega ka laktoositalumatusele, vaid uurin, kas tervetel inimestel (ilma lehmapiimalergia ja laktoositalumatusega) tekib piimatoodete tarbimisel ninaneelus ja hingamisteedes rohkem lima.
Piim soodustab limaeritust neil, kes sellesse usuvad
Juba 1993 aastal on ilmunud mitu teadusartiklit, kus patsientidelt uuriti, mis tundeid piim neile tekitab. Kusjuures ühes uuringus kasutati platseebona sojapiima, mida maitselt polnud võimalik eristada lehmapiimast. Piima lima tekitavasse toimesse uskuvad patsiendid tundsid peamiselt sümptome kurgus. Nad kurtsid, et pärast piimatoodete tarbimist peavad nad rohkem neelatama ja sülg on paksema konsistensiga. Samas tundsid piima lima tekitavasse mõjusse uskuvad patsiendid neid sümptome nii lehma kui ka sojapiima juues. Seega võib järeldada, et kui sa usud, et piim tekitab limatootmise suurenemist, siis sa neid sümptome ka tunned.
Samas kui vaadata objektiivselt, siis on tehtud mitmeid uuringuid, kus sellist toimet leitud ei ole. Ühes uuringus nakatati patsiente rinoviirusesse ning samaaegselt uuriti nende piimatarbimist. Need patsiendid, kes uskusid piima-lima mõjusse, tundsid ka subjektiivselt enam sümptome piima tarbimisel, samas objektiivselt uuringu läbiviijad lima tekkimise suurenemist ei täheldanud.
Lisaks on palju uuringuid, kus uuritakse astma ja piima omavahelisi seoseid. Näiteks ühes 2020. aasta topeltpimedas uuringus osales 96 last, kellest pooled olid astma diagnoosiga ja pooled terved. Neist omakorda pooltele anti lehmapiima ja pooltele sojapiimaga ühekordses annuses ja leiti, et ühekordne annus ei põhjusta kummaski grupis olevatel lastel hingamisteede funktsiooni langust.
Kõik ei ole must-valge
Samas nagu ikka – kurgil on kaks otsa. Ei tasu loota, et meditsiin teab alati kõiki vastuseid, see teebki arstikunsti niivõrd põnevaks aga teisalt ka keeruliseks. Ühes 2018. aasta uuringus osales 108 inimest, kellel esines ninaneelus lima üleprodutseerimise sümptomeid. Nad kõik pandi neljaks päevaks piimavabale dieedile. Pärast nelja päeva suuremal osal patsientidest subjektiivselt enesetunne paranes. Sellele järgnes uuritavate jagamine kahte gruppi, kus topeltpimedal meetodil anti pooltele uuritavatele piima ja pooltele platseebot. Mõne päeva jooksul tunnetasid need patsiendid, kes said piima, et nende enesetunne taas halveneb, samas need, kes said platseebot, ei tundnud enesetunde halvenemist. Selle uuringu probleemkohaks on väike valim ning lühike uuringu läbiviimise aeg.
Ka uuringu tegijad kinnitavad, et lisauuringud on vajalikud suurema uuritavate hulgaga ning lisaks subjektiivsele tundele peaks patsiente hindama ka objektiivselt nt biopsia abil. Kahjuks on nad ka ise välja toonud, et tegemist on ainsa taolise uuringuga, mis hindab just ninaneelu sümptomeid. Samuti kutsusid nad üles ühe uuringu põhjal mitte tegema põhjapanevaid järeldusi.
Lisaks leidsin ma ühe imeväikese uuringu 22 astmahaige lapsega, kellest poolte menüüst eemaldati 8 nädala jooksul nii muna- kui ka piimatooted. Nendest 6, kes olid dieedil ja suutsid teha kopsufunktsiooni testi, näitasid testid olulist kopsufunktsiooni paranemist pärast 8 nädalat dieedil olemist. Samas eksperimentaalgrupis olnud lapsed ei suutnud vaatamata pingutustele süüa ära piisavas koguses kaloreid ja kaotasid 8 nädala jooksul veidi kaalu. Uuringu läbiviijad ka ise leidsid, et ideaalne oleks olnud patsiente uurida 12 nädala, kuid sellist ekstreemset dieeti on raske lastel hoida. Lisaks võis madala kalorikoguse probleemiks olla harjumatud maitsed ja ajapikku võib laps ka sellise dieediga harjuda ja hakata sööma suuremaid koguseid. Siiski on kaalukaotus areneva organismi jaoks murettekitav.
Hetkel veel vaid hüpoteesid
Aga miks on siis nii, et üksikutes uuringutes me näeme piima ja astma halvenemise vahel seoseid? Üheks selle põhjuseks pakutakse välja, et teatud (väga harvades) olukordades võib seedetrakti “läbilaskvus” erinevatele suurematele molekulidele olla suurenenud. Sellisel juhul suudavad teatud piimas olevad makromolekulid sattuda läbi soole vereringesse ja põhjustada hingamisteedes reaktsioone, mis viivad lima tekke suurenemiseni. Sellistel patsientidel võib olla kasu piimavabast dieedist. Kuid taaskord tahan rõhutada, et sellised situatsioone ilmselt esineb väga harva ja hetkel on tegemist vaid ühe oletusega, mitte kindla faktiga.
Lapsed siiski vajavad piima
Praeguste uuringute põhjal tuleb tõdeda, et piima lima tekitav mõju on pigem siiski platseebo ja sümptome tunnevad enam need inimesed, kes sellesse usuvad. Kuigi mõningad väikese valimiga uuringud on näidanud, et mingid näitajad võivad piimavabal dieedil paraneda, tuleb arvesse võtta ka kasu-kahju suhet. Siia võib näiteks tuua uuringu, kus leiti, et vähene piima tarbimine lapseeas viib madalama luutiheduseni.
Kes veel ei teadnud, siis Eesti Lastearstide Selts on hiljuti välja andnud uuendatud juhendi imikute ja väikelaste toitmise kohta, mida saab lugeda siin. Selles on välja toodud, et väikelaps võiks süüa 2-3 portsjonit piimatooteid päevas. Üheks portsjoniks on nt 200 g 2,5% rasva- sisaldusega piima, hapupiima või keefirit, 170 grammi suurema rasvasisaldusega piima, 100 ml jogurtit, kohupiima või kodujuustu, 25 g juustu.
Siia lõppu lisan ma veel ühe ägeda 2020. aastal tehtud uuringu, kus leiti, et täiesti töötlemata piima tarbimisel võib olla hoopiski positiivne kaitsev efekt astmale, atoopiatele ja allergiatele. Samas kuna töötlemata piimaga on suur oht nakatuda erinevatesse haigustesse, siis autorid ei soovita töötlemata piima lastele pakkuda. Hetkel on nad tegelemas jätkuuuringuga, et leida variante, kuidas toorpiima võimalikku kaitsvat mõju edaspidi ohutult rakendada.
Lõppkokkuvõtteks minu arvamus on, et piima haiguste perioodil ei tohiks karta ega ka elimineerida. Praegune teaduskirjandus piima lima tekitavat toimet veenvalt leidnud ei ole. Kui sa soovid, võid selle mõju lühiajaliselt katsetada, kuid arvesse tuleb võtta, et tõenäoliselt kui sa sellesse usud, siis sa ka seda toimet näed. 😉 Soovin sulle tulevaseks sügis-talviseks perioodiks palju kannatlikku meelt ja palju tervist!